PSÜHHOLOOGIA ALUSED
Sellele küsimusele saab vastust otsida ajukahjustustega
kakskeelsete inimeste neuropsühholoogiliste uurimustega. Ainsa süsteemi hüpoteesi kohaselt saaks
ajukahjustuse tõttu kannatada mõlemad keeled võrdselt, kahe süsteemi hüpoteesi kohaselt aga üks
keel teisest enam. Uurimused pole sellele küsimusele selget vastust andnud. Mõnikord taastub peale
traumat kõigepealt esimene, mõnikord teine keel. Samas on teatud märke ka kahe eraldi süsteemi
toimimise võimalikkusest.
Ojemann & Whitaker (1978) registreerisid keelega seotud ajukoore aktiivsust kakskeelsetel
epilepsiaga (langetõvega) patsientidel. Nõrkade elektrivooludega stimuleeriti nende ajukoore
erinevaid piirkondi. On teada, et ajukoore elektriline stimulatsioon pidurdab aju spontaanset aktiivsust
stimulatsiooni rakendamise piirkonnas. Mõnes ajuosas oli objektide nimetamise võime alanemine
mõlemas keeles võrdne, mõnes erinev. Näis, et nõrgemini omandatud keel oli ajukoores difuussemalt