Silmlased
Tagumise seljauime alusel tume kurd, eesmisel uimel on see kitsam. Sabauim kahkjalt
pigmenteerunud. Läbi naha kumavad tihedate püstjoontena lihassegmentide piirid.
Keskmiseks ojasilmu pikkuseks on 20 cm ja elueaks peetakse 7 a. Kromosoomide arv 2n =
146. Sugu- ja kudemisküpsete, koelmule kogunenud ojasilmude pikkus varieerub 10-16 cm
piirides. Emased ojasilmud on keskmiselt isastest pikemad. Vastsete pikkus on enamjaolt
pikem kui jõesilmul. Ka marjaterad paisuvad ojasilmul veidi suuremaks kui jõesilmul.
Absoluutse viljakusena on märgitud 500-1900 marjatera. [1, 2, 3, 7]
On levinud Lääne- ja Põhjamere samades jõgikondades, kus jõesilmgi, Pürenee poolsaare
puudub. Puhtamageveekalana levinud tavaliselt merest eemale jäävates jõgedes ja ojades, ka
Volga ülemjooksul. Lääne-Euroopas vete reostumise tõttu haruldaseks muutunud.
Vastsed elavad ojasilmudel mudapõhjasse uuristanult, suguküpsed elavad peamiselt kruusa-
liiva setetes. [1, 3]
annaabi.ee 
