Silmlased
Vastsete pikkus on enamjaolt
pikem kui jõesilmul. Ka marjaterad paisuvad ojasilmul veidi suuremaks kui jõesilmul.
Absoluutse viljakusena on märgitud 500-1900 marjatera. [1, 2, 3, 7]
On levinud Lääne- ja Põhjamere samades jõgikondades, kus jõesilmgi, Pürenee poolsaare
puudub. Puhtamageveekalana levinud tavaliselt merest eemale jäävates jõgedes ja ojades, ka
Volga ülemjooksul. Lääne-Euroopas vete reostumise tõttu haruldaseks muutunud.
Vastsed elavad ojasilmudel mudapõhjasse uuristanult, suguküpsed elavad peamiselt kruusa-
liiva setetes. [1, 3]
Ojasilm koeb meie ojades suuremates või väiksemates parvedes mais, juuni algul,
praktiliselt jõesilmuga ühel ajal ja ligikaudu samades tingimustes.
Huvitav on, et ojasilmu vastsetel on suguproduktid moonde alguseks juba peaaegu küpsed,
kuid jõesilmul kaugeltki mitte. Nagu silmud ikka, siis ka ojasilm suguküpsus lõpetab nende
toitumise ja peale kudemist nad surevad
annaabi.ee 
