Esiaeg ehk muinasaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik docx
Seda
aega iseloomustab ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine
põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonna ning kogukonnas, eraomandi
kujunemine ja varanduslik kihistumine. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja
levimine ning koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid.
Kuna Eestis ei olnud pronksi tootmiseks toorainet, siis metalli sissetoomisega arenes
kaubitsemine. Silma pasitavad tihedad sidemed Kesk- Rootsiga, Ojamaaga ja Edela-
Soomega.Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed
veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid,
kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised
andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti
lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena.Võeti kasutusele uusi tööriistu
(putkkirves), relvi(mõõk) ja ehteid(sõlg)