Karula rahvuspark
ja vingerjas. Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu
Euroopale.
Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid võrreldes varasemaga on jõevähk alles
jäänud vaid vähestesse järvedesse. Varem on vähk elanud Papijärves, Rebäsejärves, Suures
Pehmejärves, Kallete ja Savijärves, Viitkä- ja Linnajärves, Saarjärvedes ning peaaegu kõigis
püsiva vooluga ojakestes ja kraavides.
Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine,
valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine.
Kahepaiksed ja roomajad
Kahepaikseid on leitud rahvuspargist 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti
Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil.
Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik, arvukaim neist on viimane.