Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
loomulikuma eluviisi juurde. Maaelu ja pidev suhtlemine loodusega pidi inimesed taas terveks
ravima nende hädadest ja teesklusest.
Romaanis Julie ou la nouvelle Heloïse (1761) kirjeldab Rousseau peategelase Julie aeda.
Metsatukad ja põõsastikud vahelduvad õitsevate aasadega, ojad vulisevad ja linnud laulavad.
Taimed kõik kohalikku päritolu. Ei mingit korrapära kusagil, ei mingeid pikki perspektiive. Kitsad
teerajad looklevad ojakestega võidu. Kõik oleks justnagu Looduse enese poolt kujundatud,
tegelikult on aga proua aednik siin kõvasti tööd teinud. Maskeerinud aeda ümbritseva müüri
põõsaste ja ronitaimedega, külvanud muru ja istutanud taimi. See on aed, mis küll külalistes
erilist imetlust ei ärata, küll aga omanikule endale palju rõõmu valmistab. Siinkohal võrreldakse
aeda Stowe' pargiga Inglismaal, mis on nii pretensioonikas oma ilus ja maalilisuses, et lausa
väsitab