Hasso Krull
Aga selle määratlemine pole mulle vist
eriti tähtis. Kas eesti rahvas läheks sellest paremaks, kui meil oleks palju veidraid kujusid ja
suuri röövleid (nende pärast kakeldakse ju eriti), keda teistel pole?
Võõrsil tegeled selle küsimusega rohkem. Näed, et teiste mentaliteet erineb; oma kogukonna
liikmega on kood siiski nii sarnane, et hakkad mõtlema, mis see täpselt on.
Mul on siin üks Hiina tass: mis teeb ta just hiinalikuks? Meandrid, oinasarved, rosett kõiki
neid motiive esineb ju mujal maailmas ka. See on peenike ja keeruline eritlustöö.
Essees «Loomise mõnu ja kiri» pakute välja, et pärimusega suhestumine võiks aidata
inimesel tänapäeva ideoloogiate, meedia ja popkultuuri rägas orienteeruda ning sellest
ehk omaenese healoomulist labürintigi luua. Kas inimese maailmapilt on sidusam, kui ta
on tihedamalt seotud mingi kindla koha kultuurimaterjaliga?