MAJANDUSTEADUSE AJALUGU
321/
Xenophon vaatles lisaks efektiivsele majandamisele ka tööjaotusega seotud probleeme.
Ta jagas töö juhitavaks ja füüsiliseks tööks. Selge ettekujutlus nappuse olemusest
puudus, seepärast efektiivsust ühiskonna tasandil ei uuritud. Temalt pärineb ka sõna
ökonoomika. Esmalt oli see mõiste kasutusel Vana-Kreekas , siis tähendal see
efektiivset maandamist ühe tootja, majapidamise tasemel.
4
/1, lk.321-322/
Aristoteles asetas oikonoomiale, mille all mõistis ta rikkust kui kasulike asjade kogu,
mille määrab tarbimine, vastu teise termini krematistika, mille all mõistab ta rikkust
kui raha, millel piire pole. Oikonoomia uurib rikkust kui kasulike asjade hankimist,
näiteks põllumajandus ja käsitöö. Oikonoomia on loomulik. Krematistika uurib aga
ringlust ehk raha vormis rikkuse hankimist, selline rikkuse jagamine on tema õpetuse
nurgakiviks. Aristotelese metodoloogias on oluline ebaloomuliku vastandamine
loomulikule