Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
Sellest areneb mina-teadvus ning välise
maailma ja inimese siseilma eristus. Niipea kui elusolend jõuab enesetajuni, pühendub ta iseenesele,
tunnetab enda olemust endale kuuluvana, sel ajal kui ta väliseid asju tunneb endast erinevaina ja
võõrastena. Endale-kuulumise tunnet saadab rahulolutunne iseendaga ja sellest tekib instinktiivne tung
püüelda kõike, mis aitab enda olemasolu kindlustada ja edendada, ning vältida vastupidist. Niisugune
enesetaju ja “pühendumine” iseendale, oikeiosis, esineb kõigi elusolendite juures. Inimene tänu tema
mõistuslikule loomusele aga väärtustab ka teadlikult asju enda mina seisukohalt. Laste juures väljendub
see selles, et nad peavad heaks kõiki niisuguseid nähtusi, mis soodustavad nende kehalist eksistentsi.
Pikkamööda õpib inimene aga tundma oma logos`t, tunneb selles ära oma tõelise mina ning leiab hüve
sellest, mis soodustab mõistuslikku mina ja aitab kaasa selle täielikule avaldumisele.