Mullateadus
mullalõimis ( kas või sõrmeproovi meetodil). Siis on vaja kindlasti kirjedada, kuidas mullamass on
üles ehitatud. Kas ta on üksikteraline (liiv) või on see üles ehitatud struktuuriagregaatidena
(sõmerad). Kõige vastupidavamad on teralised, pähkeljad ja tompjad struktuuriagregaadid. Need
Agregaadid võivad olla väga erineva suurusega. Agregaatide vahele jääb alati õhk ja agregaatide
sees hoitakse vett. Seega on struktuurses mullas alati taimekasvuks oiisavalt ühku ja vett. Et mulda
tekiks struktuursus, on vaja, et selles mullas oleks ibe- savi ja kolloidosakesi, et mullas oleks
piisavalt huumust ja et mullas oleks piisavalt kahe ja kolmevalentseid katioone. Kirjeldada tuleb ka
uusmoodustisi ja ühendeid (söetükid, vihmaussid) ja võõrühendeid (rauakolakad, kiletükid).
MULLA FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED
Need seonduvad eelkõige mullakolloididega, mis on osakesed läbimõõduga 1-199 millimikronit.
annaabi.ee 
