Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
Sellelt kõveralt saab määrata näiteks Q75%või Q50%, mis on 75%-se ja 50%-se
tagatusega vooluhulgad.
Vaatlusandmete põhjal saab koostada empiirilise ületustõenaosuskõvera. Selleks järjestatakse rea liikmed
kahanevasse ritta ning valemist 3 arvutatakse iga rea liikme empiiriline ületustõenaosus p.
Et empiiriline uletustoenaosuskover holmab vaid huvipakkuva naitaja moodetud vaartusi ning mootmisaastate
seas ei pruukinud olla eriti veerohkeid, annab voimalikest tippvooluhulkadest oigema pildi toenaosusteoorial
pohinev teoreetiline uletustoenaosuskover. Selle kovera abil saab maarata arvutussuurusi, mille uletamine on
toenaoline (voimalik). Vooluhulkade teoreetilise uletustoenaosuskovera koostamiseks on vaja teada rea
aritmeetilist keskmist Q , variatsioonikordajat Cv ja asummeetriakordajat Cs.
24. Normaaljaotuse ja lognormaaljaotuse kasutamine hüdroloogilistes arvutustes.
Hüdroloogias kõige sagedamini esinev jaotus on normaaljaotus