Näiteks otsmiku- ja oimusagarate haigused. Oimusagarate haiguste hulka kuuluvad mälu-, kuulmis-, haistmis-, maitsmishäired, kõrvade kumisemine, kalduvus kukkuda kahjustuse vastasküljele. (Aalberg 2005) Nutt ja hääl Kirjeldatakse nutu erinevust tavapärasest nutust. Nutu sagedust, iseloomu. Vastsündinu nutab, kui on näljane, tunneb end ebamugavalt, on millestki häiritud. Nuttu võib iseloomustada kui jõuline-kõlav, jõuetu-virisev, halisev-oigav, kiljuv, oiglev. (Kallas jt 1999, Uibo jt 2010) Kirjeldatakse ka häälekõla muutust. Häälemurre tekib murdeeas. Patoloogia Kiljuv või oiglev nutt — intrakraniaalne patoloogia, puutetundlikkus, meningiit. Nasaalne hääl — nohu, adenoidide hüpertroofia. Pardihääl — kasvuhormooni puudulikkus. Kassikisa meenutav hääl — kromosoomihaigus. (Kunnamo 1999, Uibo jt 2010)
Kui päeva jooksul inimesi üle jõe sõitis, kes vähegi kuulata tahtsid, siis kaebas ta Ta lamas pool-alasti, verised põlved paljad, pea jälle imelikult taha murtud ja laialt juhtumuse üle ja palus nõu. Kuid mis võisid öelda külamehed peale õhkamise või kõrbenud habemekonts püsti. Ta polnud meelemärkuseta ega maganud, kuid ainult nurina valitsuse üle. Toodi muid näiteid sõjaohvreist ja mindi edasi. Kõigil olid omad oigav hingamine andis tunnistust ta elust. hooled. Maret jooksis tuba mööda, tulise rutuga haava-mähkmeid käristades. Käsivartega Ja päev jõudis õhtule. Taevas oli hall ja madal. mööda palgeid oja-vaid pisaraid pühkides sidus ta haavad kinni ja peitis haige vaibaga. Sügistuul kähistas rannakõrkjais ja üksikus nõrepajus onni akna all. Lai
annaabi.ee 
