Referaat - A.Hitler
mõistlikkuse piiri. Füürerit õnnitleti tema imepärase pääsemise puhul. Traudl ja
teised olid sealsamas ja läksid üldise meeleoluga kaasa. Nad uskusid endiselt
füürerisse, ega aimanud, et sellel päeval otsustati nende saatus lõplikult.
Traudl kuulas tema kõnet, 20. Juulil, kus ta kangelasest kiirgav üleolekuekstaas
teda pimestas ja Traudlil ning ka teistel polnud aimugi, et tuhanded inimesed
raadioaparaatide ees oiatasid pettunult. Traudl usku, et nad peavad võitma, muidu
juhtuvad kõik need hirmsad asjad, millest Hitler rääkis.
Juhuslikult saabus sinna üks vandenõulasest kindral, keda ei tahetud ohvriks tuua,
ja atentaat jäi ära. Oleks plahvatus toimunud Berghofis, poleks kedagi enam elus.
Traudl surma ei kartnud, sest elu oli täis muresid, niiet surm oleks nagu lunastus
olnud.
Traudl oli just minemas Münchenisse, et pommitamisel peavarjuta jäänud