Mõisted kreeka mütoloogiast
sireenid elasid saarel keset merd ning pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest nende
nägija ei pääsenud eluga. Hellenismi aja eepik Rhodose Apollonios nimetab sireene muusa
Terpsichore ja jõejumal Acheloosi tütardeks; rooma luuletaja Ovidiuse järgi nimetatakse
sireenideks Hadese naise Persephone lindudeks muutunud kaaslannasid (Fink, 2000).
Sireenide hurmava laulu kütkeist on pääsenud vaid mõned üksikud kangelased. Muusa
Kalliope ja jõejumal Oiagrose poeg, kreeka laulik Orpheus haaras reisil argonautidega oma
lüüra ning mängis nii selgesti ja võimukalt, et lämmatas saatuslikud ahvatlevad hääled, mille
suunas meresõitjad seilama olid hakanud. Laev juhiti taas õigele kursile ja tuuled kandsid
,,Argo" eemale ohtlikust paigast. Kui Orpheus poleks argonautide hulgas olnud, oleksid need
jätnud oma luud-kondid sireenide saarele. Ithaka kuningas, tark ja kaval Trooja sõja
annaabi.ee 
