Sõjandus varauusaegses Euroopas.
Kurnamisstrateegia- sõjavägi oli kõigi kindlustatud punktide vahel võrdselt
paigutatud.
Ohvitserkond
Alalised armeed vajasid professionaalseid juhte,st ohvitsere,keda saadi eelkõige
ühiskonna valitsevate seisuste hulgast. Ühiskonna kõrgkiht- aadelkond-formeerus
algusest peale kui sõjaväeline seisus. Tänuks sõjaväeteenistuse eest vabastati aadel
riigimaksudest,kuna arvestati et aadlikud maksavad selle eest ,, verega". Samuti
muutus valitsevaks põhimõte,et kõik ohvritserid peavad olema aadlikud.
Ohvitseri elukutse nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi. Esimesed Euroopa
sõjakoolid loodi 15.sajandil Itaalias.Need olid pigem õppeüksused,kus kogenud
sõjamehed õpetasid algajaid. 16-17 sajandil hakati saksamaal ja taanis rajama
rüütliakadeemiaid,kus üldainete kõrval õpetati ka sõjanduslikke distsipliine:
vehklemist,fortifikatsioonimratsutamist. 19 sajandi alguseks oli ohvitserist kujunenud
professionaalne ja haritud sõjaväelane
Sõjanduse reformaatorid