A. Puškin
Rünnak, kisa... Ruskab veres
maapind... Siis on vaikus taas
delibasil piik on keres,
kasakas on peatult maas.
25 septembril 1830a. valmis Boldinos "Jevgeni Onegin", mis oli alustatud
Kisinjovis 1823a. kevadel. "Jevgeni Oneginit" on tabavalt nimetatud
luhtunud lootuste, kättesaamatute püüdluste poeemiks. Romaani viimane
stroof on tulvil lõpmatut nukrust. Puskin räägib selles läbipaistvalt oma
ohvriterikka põlvkonna kangelastest. Zanrilt paisti värssromaan silma
keerukusega ja uudsusega.
Puskin ei lakanud võitlemast emakeele arengu, küpsemaks muutumise ja uue
väljendusrikkuse eest. Ta tunnistas vene keele kõigist Euroopa keeltest kõige
kunstipärasemaks.
1830a. alguses kihlus Puskin Natalja Nikolajevna Gontserovaga. Poeet ei jäta
vaba poissmeheeluga hüvasti mitte ilma kahjutundeta.
18. veebruaril 1831 a. aastal Puskin abiellus. 1831 aasta on Puskini elus üks
vähestest õnneaegadest