Maajad
Maa all asus allilm, põrgu. Allilmu oli üheksa.
Üheksandas, kõige sügavamas põrgus, valitses surmajumal Ah Puch (loe: aa puts).
Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning
olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti
siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit
haarasid seal tal käsist-jalust ja asetasid ta ohvrikivile. Siis astus ligi ohvripreester, kes
lõikas ohvrinoaga ohverdatava rinna lõhki, haaras sealt veel tuksuva südame ja ulatas
peapreestrile, kes piserdas südamest pritsiva verega jumala kuju, kellele ohver toodi.
Seejärel heideti laip püramiidilt alla ning nüliti. Peapreester tõmbas värskeltnülitud naha
endale selga ja alustas rituaalset tantsu. Ohvri keha samal ajal kas põletati või kui
ohverdatu oli mehine sõjamees jaotati talitusel osalejate vahel söömiseks.