Muinaseestlaste loodususund
Palju on teada selliseid puid,
mille otsa linte ja riideid seoti, kui haiguse puhul abi taheti. Sagedasteks ohvripaikadeks on olnud
ka allikad. Neilt paluti abi tervisehädade puhul. Allikaveed aitasid eriti silmahaiguste puhu, paljud
allikad kannavadki selle järgi silmaallika nime. Allikavesi olevat haiguse vastu aidanud vaid siis,
kui veele ohverdati enne hõbesõle küljest kraabitud hõbevalget Allikate juurest viidi ravivett ka
kauge maa taha kaasa. Ohvripaigaks on tihti olnud ka kivid. Ohvrikividel on sageli lohukesi, kuhu
ohvriloomade veri püsima jäi. Kivile asetati toitu või raha või põletati ohvriloomi.
Üldiselt olid eestlased ebausklikud: kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge
ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Igatahes arvati, et surm
indiviidi eksistentsi ei lõpetanud. Surnule pandi hauda kaasa kõik hädavajalikumad tarberiistad ja
ka toitu
annaabi.ee 
