Esiajalugu ja arheoloogia alused
Selleks, et raha teenida,
tegeles äri ja pangandusega. 1868. aastal läks ta Kreekasse, olles otsustanud, et ta tahab
tegeleda arheoloogiaga. Otsis Troojat ja teisi muistiseid, mis olid seotud Homerose
eepostega. Käis Ithaka saarel, otsis sealt Odysseuse paleed. Koha otsimiseks kasutas
Homerose tekste ja kohalikke pärimusi. Otsides ja kaevates leidis ta ühest kohast 20
vaasi, mis olid täidetud tuhaga. Schliemanni arvates oli see inimesetuhk. Leidis samast ka
ohvrinoa, savist jumalannakujukese ning loomaluid. Oma avastusest kirjutas ta, et on
täiesti võimalik, et leitud tuhk kuulus Odysseusele, tema naisele ja järglastele. Midagi
muud ta sealt ei leidnud, siirdus Troojat otsima. Otsides Troojat leidis eepostest teatud
pidepunkte. Sobis Hissarliki küngas tänapäeva Türgis, mida Schliemann hakkas
esimesena 1870.-ndatel tõsiselt kaevama. Kaevas ka Mükeenes ja Tirynsis.