PEREVÄGIVALD
vigastused on sinikad, luumurrud ja halvemal juhul ka torkehaavad. Tavaliselt ei lähe
perevägivalla ohvrid politseisse ega võta ka midagi ette kuna kardetakse, et ei saada
üski majanduslikult hakkama samas on ka ühised lapsed pikka ajaliseks kannatamise
põhjuseks. Kui paarisuhetes mees või siis naine juba korra vägivallatseb, siis võib
öelda, et see pole viimane kord ja targem on sellisest suhtest väljapääs leida ja praegu
on võimalus ohvriabile ning on ka loodud varjupaigad sellistele juhtudele.
Kasutatud kirjandus
H.Kase. Lähisuhtevägivald. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2004.
http://www.kuriteoennetus.ee/perevagivald
I.Pettai, I.Proos. Vägivald ja naiste tervis. Sotsioloogilise uuringu materjalid. Avatud
Eesti Fond, 2003. Arvutivõrgus kättesaadav:
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Vagival
d_ja_naiste_tervis_1_.pdf
http://www.ekspress
annaabi.ee 
