Eestlased Saksa armees
Selleks
üksuseks pidi saama Eesti Leegion. Esialgu sakslased
sellega ei nõustunud ja luba ei antud. Alles pärast
mitmesuguseid läbirääkimisi, millesse sekkus ka
okupatsiooniaegne Eesti Omavalitsus, anti Saksa kõrgema
15
juhtkonna poolt luba moodustada Eesti Leegion, kuid see
pidi koosnema ainult 17 kuni 30 aastastest vabatahtlikest,
kusjuures teatati, et eesti ohvitsere sinna ei vajata. Kuigi
hiljem lubati ka ohvitsridel Leegioni astuda, kuid oma
auastet võisid Eesti ohvitserid omada alles pärast
pikemat väljaõpet.
Leegionile pani aluse eestlaste tahe võidelda kodumaa
eest kindlas hästirelvastatud tugeva löögivõimega
üksuses, mitte enam eraldi pataljonidena nagu
idapataljonid. Relvastuse pidime saama Saksa armeelt.
Eesmärgiks oli võitlus Punaarmee vastu kodumaa
kaitsmise nimel Saksa armeelt saadud relvadega.
Vabariigi taastamisel pidi Eesti leegionist saama uuesti
loodava Eesti Kaitseväe alus.
annaabi.ee 
