Eestlased soome armeedes
vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis.
8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva
jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale
mereväelaste. Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate-, tankitõrje-, side- ja
staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool
(Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Ohvitserkursusel oli mehi palju rohkem
ühe rügemendi vajadusest. Seda sellepärast, et Soome jäägriliikumise eeskujul pidi JR 200
kujunema tulevaste Eesti Kaitsejõudude tuumikuks. Rügemendi ülemaks määrati Eesti
Kõrgema Sõjakooli lõpetanud soome ohvitser kol.-ltn. Eino Kuusela, kes valdas vabalt eesti
keelt.
Väljaõpe jätkus kuni punaarmee suurrünnaku alguseni 9. juunil 1944. I pataljon, kes oli
väljaõppel Jalkala laagris, läks 10. juunil rindele Valkeasaare suunal sulgema vaenlase
annaabi.ee 
