16-19 sajand euroopas
sajandi lõpuni.
Ohvitserid, keda sõjavägi vajas, võrsusid sageli valitsevate seisuste hulgast.
Vägede juhatamine nõudis aga oskust ning sellepärast loodigi sõjakoole. 16-17.
sajandil hakati Saksamaal ja Taani rajama rüütliakadeemiaid, kus õpetati kõike
sõjandusega kaasnevat, nii füüsilist, kui vaimset tegevust. Esimesed puhtsõjalised
kasvatusasutused olid kadetikorpused. Järgmist etappi sõjaväelises hariduses
tähistavad juba kõrgemad sõjakoolid. Venemaal hakkas ohvitserkod uuenema 17.
sajandil kuid lõpliku ilme sai koolivõrk alles 19. sajandi alguses. Sõjaväeline uuendus
venis nagu enamus asju Venemaal.
Tähtsaim sõjanduse reformaator Rootsis oli Gustav II Adolf, kes tänu tugevale
sõjaväele tuginedes tegi Rootsist suurriigi. Sõjaväelasele anti maatükike ja maja.
Markii de Louvois nime all tuntakse Prantsusmaa sõjareformijat, kelle tegelik nimi oli
Michel Le Tellier. Kehtestati range distsipliin ning hakati palka maksma. Preisi
annaabi.ee 
