Sõjandus varauusaegses Euroopas.
-18. sajandil etendasid tähtsat osa eelkõige
Gustav II Adolf Rootsis, markii de Louvois Prantsusmaal ning Friedrich II Suur
Preisimaal. Gustav II Adolf tegi Rootsist suurriigi ,tuginedes eelkõige
distsiplineeritud ja hästi varustatud armeele. Rootsi armee komplekteerimisel kasutati
maapalgalise süsteemi: Kindel pindalaühik pidi teenistusse andma ühe sõjamehe ja ta
kõige vajalikuga kindlustama. Ka prantsuse armees kehtestati range distsipliin.
Sõduritele ja ohvitseritele hakati regulaarselt palka maksma. Oluliselt parandati
sõjaväe väljaõpet, tõhustati hooldusteenistust ning hakati ehitama kasarmuid.
Hoolitseti sõjainvaliidide ja sõjaveteranide eest, Pariisi ehitati Invaliidide maja. Relvi
hakati valmistama riiklikes relvatehastes. Sõjavägi muutus mobiilseks ,suurendati
tulistamiskiirust. 1677 a asustati eriline sõjaväeinseneride korpus ehk riviohvitserid.