Džainismi ajalugu
laastus ühtib tänapäeva Bihari osariigi territooriumiga (Bowker; 2005 lk 56). Džainism
kujunes lõplikult välja üheaegselt budismiga Vardhamana Mahavira juhtimisel. Teooriaid
džainismi algusaegade kohta on mitmeid, näiteks usuvad džinad, et džainismil pole
daatumlikku lõppu ega algust. Kaasaegne teadus paigutab džainismi alguse aga aastatesse
599 eKr – 527 eKr. Peamiseks kujunemis põhjuseks oli protest brahmanistliku
preesterkonna, kastisüsteemi ja ohvirituaalide vastu (ENE; 1987 lk 167). Džainismi
keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv. Oluline on vähene tarbimine, keskkonna
säästlikus ja vägivallatu elu. Samuti ütlevad džainistid lahti kõigest materiaalsest, omades
ainult eluks hädavajalikke esemeid. Ühe švetambara munga kohta on ette nähtud vaid 59 m2
riiet kõigi tema vajaduste täitmiseks (Gupta; 2003). Džainismi juurde käib rändamine, et
ükski koht ei muutuks „omaks“ (Gupta; 2003)