Muinasusund kui muistsete eestlaste elu- ja mõtteiviisi peegeldus.
Taara üle on palju arutatud. Kroonikud on nimetanud ka Tharapitat, mis aga tõenäoliselt
on tulnud appihüüdest " Taara avita!", tema poole karjuti appi tavaliselt lahingus.Taara oli
Eesti usundi võtmefiguur ja olevat sündinud 13.sajandi algul Ebavere mäel. Rahvas pidas
Taarat vägevaimaks jumalaks, kes müristas ja ka valitses välku. Tara kuju kohta ei ole
kahjuks säilinud ei kuju ega ka pilti. Talle oli pühendatud neljapäev, siis käidi hiies
ohvipidusid pidamas. Hiite kohta on andmed üsna lünklikud. Ohverdamise kohtadeks
olid kalme, hiiekoht ja ka kodused ohvrikohad ka taluaias. Näiteks uudseohver-esimesest
viljast mingi osa või kalapüügis, et esimene kala lasti vette tagasi nii öelda tänutäheks.
Muistse eestlase elu oli võrreldes tänasega palju rahulikum, samas oli palju rituaale, mida
me teeme ka tänapäeval, ilma, et me teaks, kus kohast need tulnud on. Tore näide selle
annaabi.ee 
