Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.
Võrreldes Eesti ja naaberrahvaste muinasusundeid torkab
silma, et meil oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid kõrgjumalaid. Seda on peetud eestlaste
usundi omapäraks. Samas võis allajäämine muistses vabadusvõitluses kaasa tuua esmajoones
vanade kõrgjumalate austamise olulise vähenemise.
Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste suhtes ei hea- ega pahatahtlikud, siiski oli vaja
nendega hästi läbi saada. Heatahtlikust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad
ohvipaigad hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks
puudeks peeti eelkõige tammesid ja pänasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud
loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju. Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja
riideribadega. Osa ohvikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud
lohud. Eestis on 1760 lohukivi. Ohverdamine leidis aset pühade ajal, suuremate ettevõtmiste
eel ja järel
annaabi.ee 
