Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.
nendega hästi läbi saada. Heatahtlikust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad
ohvipaigad hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks
puudeks peeti eelkõige tammesid ja pänasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud
loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju. Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja
riideribadega. Osa ohvikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud
lohud. Eestis on 1760 lohukivi. Ohverdamine leidis aset pühade ajal, suuremate ettevõtmiste
eel ja järel. Neljapäev eestlaste püha päev. Inimohvreid toodi harva, ohverdati mõni ori.
Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial.
Balti erikord
Kuigi Venemaa võit Pühjasüjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-
annaabi.ee 
