A.dumas Kolm musketäri terve raamat
mahajäetud. Mina, kuulsa perekonna võsu, lootsin teie sõprusele, kuid pidin peaaegu
surema algul haavadesse ja hiljem nälga mingisuguses viletsas Chantilly kõrtsis, ilma et
oleksite vaevunud kordki vastama minu kirglikkudele kirjadele.»
«Aga, härra Porthos,» sosistas advokaadiproua, kes tundis, et võrreldes tema
käitumist tolle aja suursugusemate daamide käitumisega, oli ta toiminud ebaõigesti.
«Mina, kes ma ohverdasin teie pärast paruness .. .»
«Ma tean seda hästi.» «Krahvinna ...»
«Härra Porthos, ärge piinake mind!»
334
«Hertsoginna . . .»
«Härra Porthos, olge suuremeelne!»
«Teil on õigus, proua, ma ei jätka enam.» «Minu abikaasa ei taha aga laenamisest
midagi kuulda.»
«Proua Coquenard, meenutage esimest kirja, mis te mulle kirjutasite ja mis on mulle
mällu sööbinud.»
Advokaadiemand ohkas sügavalt.
«Summa, mis te laenuks küsisite, oli aga ka natuke liiga suur,» ütles ta.