Soome-ugri rahvakultuur
Seidale
ohverdati kadunud põhjapõtrade leidmiseks, tänutäheks, kui põdrad üles leiti, ja noorte põhjapõtrade ellujäämiseks.
Seidakohast mööda sõites toodi ohvriks söödavat kraami, kui seda ei olnud, tuli anda kas sõlg või nõel. Uuemal ajal
on ohvriandideks olnud ka raha ja tubakas.
Seidale ohverdamist peeti tähtsamaks kui kirikupühi, sest mängus oli nii maapealne varandus kui ohverdaja hing.
Kodused pidid kogu südamest ohverdajaga kaasas olema, muidu võis juhtuda, et ta ei jõudnudki enam koju. Kui
peremees ohvritalituselt tagasi tuli, siis sisenes ta kotta tagumise sissepääsu kaudu ja perenaine valmistas talle erilise
rikkaliku õhtusöögi, sest ükskõik kui palju ohverdajad seida juures ei söönud, jäid nad ikka näljasteks. Naistel oli
lubatud ohvreid tuua ainult teatud naisjumalustele. Üldiselt pidid naised ja täisealised neiud seidasid vältima, mida on
annaabi.ee 
