Suuline arvestus
seisis aga viljasalves PEKO. Kuna koduhaljad oli tähtsal kohal vaadeldi neid kui
väikejumalaid. Jumalaks nimetati liivimaa kroonikas vaid TARAPITHAT, sageli aga
arvatakse et tema nimi oli TAARA. Hendriku järgi oli ta eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud
oli ta ka virumaal kus ta olevat sündinud. Hilisemal ajal oli tuntud eestis jumal UKU.
Pühadeks puudeks peeti tammesi ja pärnasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastu
loomi, sealt ei võetud oksi ega korjatud marju. Ohvardamine leidis aset esmajoones pühade
ajal. Kõige sobivamaks päevaks peeti neljapäeva. Ohverdamisel ehk andide toomisel püüti
säilitada heatahtlikkust. Andideks olid piim, liha, veri, vill, veri vahel ka inimesed.
*ordud ja kloostrid
koos ristiusuga jõudid liivimaale tsistertslased. Eestis rajasid mingad oma kloostrid Padisele
ja Tartu lähedale Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud.
annaabi.ee 
