Kiirgus ja Kiirguskaitse
on vastuvõetav ainult siis, kui ta annab kiiritatud
indiviididele või ühiskonnale piisavalt selliseid
hüvesid, mis kaaluvad üles tegelikud või võimalikud
kiirguskahjustused (kiirgustegevuse õigustus);
kõigi kiirgustegevuste poolt tekitatavad isikudoosid
ei tohi olla suuremad kindlaksmääratud doosi
piirmäärast (isikudooside piiramine);
kiirgusallikad ja seadmed peavad olema varustatud
olemasolevates tingimustes parimate kaitse ja
ohutusvahenditega, et kiirituste suurus, nende
tõenäosus ja kiiritatavate inimeste arv oleks nii väike
kui see mõistlike kulutustega on saavutatav,
arvestades nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke
tegureid, ja et saadavad doosid ning kaasnevad riskid
oleksid piiratud (kaitse ja ohutuse optimeerimine, nn.
ALARA printsiip);
sekkumisega tuleb vähendada kiirgustegevusse
mittekuuluvate kiirgusallikate poolt põhjustatud
kiiritusi, kui see on õigustatud ja sekkumismeetmed on
optimeeritud.