Hernhuutluse mõjud Eesti kiriku-ja kultuuriloole
Eelpool mainitu tekitas ametivõimudes ärevust, kes nägid
selles ohtu. Hernhuutlasi süüdistati luteri kiriku ametlikule korrale ja õpetusele
vastandumises, vaimulikkonna autoriteedi õõnestamises ning rahva moraali ja vaimsuse
6 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 33.
7 M. Laur, Eesti ajalugu, 141.
8 A. Võsa, Vennastekoguduse mõju, 242-243.
9 Paul Neustupny. Hernhuutliku vennastekoguduse tegevus Eestis ja Lätis. Berliin 2009, 2.
10 O. Webermann, Pietismus und, 158-159.
ohustamises.11 1743. aastal keisrinna Jelizaveta Petrovna ukaasiga keelati vennastekogudused
Baltimail.12 Hoolimata keelust jätkasid siiski kogudused oma tegevust, seda küll pisut
vaoshoitumalt ja ettevaatlikumalt viisil. Usuvennad maskeerisid enda tegevust mõne ilmaliku
ameti taha, olles näiteks koduõpetajaks, käsitööliseks või arstiks. Keeld jäi kehtima kuni
1764. aastateni, mil keisrinna Katariina II andis välja ukaasi, mis laiendas välismaalastele
annaabi.ee 
