Seda võib tõlgendada mitmeti, nt vandalismi võidakse vaadata vallatusena (isikud võivad ka kergelt korvata oma kahju); autovargust võib vaadelda omastamisena või kampatevahelist kaklust eratlina või huvitatud poolte eelneval kokkuleppel toimuva duellina, mis pole ühiskonna kui terviku asi. Ähmastub seos teo ja selle tagajärje vahel. Tehakse laiendav suhtumine kui nt on tegemist ainult ohustamisega, siis see ei vääri karistust; ka siin võib olla see, kui kannatanu on riik. KarS: suhtumine tegudesse, mis ei too kahju, on pehmem kuna neil on vähem kahjulik tagajärg samuti eriosa normidega, mille järgi paljude kuritegude puhul on nõutav kahjuliku tagajärje saabumine. 3. kannatanu eitamise teel s.o puudub reaalne isik või kurjategija leiab, et selle isiku vastu suunatud käitumine ei tohiks olla keelatud (õiglane kättemaks või
Suhted ümbritsevaga nõuavad keskkonna mõjutamist & evolutsioonilises plaanis iseenda & liigi ellujäämise tagamist Kuigi ohud jõuavad aju ning psüühika emotsionaalsesse ja tunnetussüsteemi, on afektiivse süsteemi teavitamine kiirem & esmasem (LeDoux, 1992) Emotsionaalne süsteem on suhteliselt primitiivne (=ebatäpne, valed reageeringud), sestap on iseloomulik käituda nii, nagu oleks igapäevaselt tegemist eksistentsi ohustamisega, kuigi mõistuse kasutamine ratsionaalseks analüüsiks lükkab sellise oletuse enamasti ümber 2) Käitumise suunduse mõistmine Sihipärane tegevus on võimalik eesmärgi olemasolul. ST samal ajal tähelepanu keskendamine ühele ja teise eriamine Tänapäevase idee järgi on vajadused eelsoodumused käitumiseks, mida muudavad 1)tunnetatud kogemus, 2) vahetud tunnetusprotsessid Käitumise eesmärkide hüpoteesi (Locke & Latham, 1990) kohaselt käivitatakse tegevus eesmärkide poolt
annaabi.ee 
