(2006.a loodusajakirjad jm) Esitada bioloogiaõpetajale hiljemalt 15. novembril 2006. Kool...Tallinna Arte Gümnaasium................. 1. küsimus On teada, et kalad käituvad ohu korral (kas röövkalade lähenedes vm) väga eriliselt. 1. Millise meele abil nad saavad selleks signaali? Nad saavad infot ohu korral küljejoonest. Bioloogia 7. klassile, [WWW] http://www.avita.ee/pdf/bio_p6hikoolile_Iosa.pdf 2. Mis on kaladele ohusignaaliks? Kuidas see tekib ja levib? Ohusignaaliks on vee rõhumuutused. Ründav organism tekitab vees paratamatult oma liigutamisega tihendusi ning hõrendusi, nagu õhus võnkuv objekt tekitab õhus tihendusi ning hõrendusi ehk heli. Veekeskkonnas olevad tihendused ja hõrendused ehk kõrgema ja madalama rõhuga piirkonnad levivad nagu lained ja tekitavad ärrituse kala küljejoone elundis, mille abil kala tajubki ohu allikat. 3. Milline on ohusignaali tundlikkuse alampiir kaladel? 2. küsimus
oleksid esindanud Eestit (või teevad seda kunagi mul nüüd vaadata meie eriala pisut teistsugusest tulevikus). Nii ajakirjanduses kui ka eravestlustes on vaatevinklist. Kui kolleegidel ei ole järgmistel IAG kõlanud arvamusi, et praegu välismaal stazeerijad on (järgmine sümpoosium toimub 2005. a augustis Eesti jaoks kadunud. Arusaamatu, minu jaoks on Austraalias) ja/või IUGG (XXIV Peaassablee toimub ohusignaaliks, kui välismaalased Eestisse teaduritööle 2007. a geograafiliselt märksa lähemal, Itaalias) üritustel üldse ei tuleks. See ei ole selline seltskond, kes osalemine võimalik, siis soovitaksin arengutel Interneti olmemugavustes liiga palju kinni oleks. Pigem on vahendusel silma peal hoida. Täna toimub geoteaduste huvitava teadusmõtte või kõrgetasemelise uurimisgrupi vallas palju põnevat. puudumine (või rahvusvahelise kõlapinna puudumine)
Kaitsealune liik. Roherähn elab tavaliselt avatumal maastikul kui kirjurähnid. Ta elab vanades metsaparkides ning vanade puudega avamaastikul, mitte tihedates puistutes. Varakevadest kuni suveni hüüab roherähn "pluu, pluu, pluu". See naeru meenutav häälitsus on tüüpiline metsahääl. Rahvas on seda "laulu" pidanud läheneva vihma märgiks, kuid see ei pea paika. Kuigi ka roherähni on kuuldud vastu puud "trummeldamas", ei kasuta ta sellist häälitsust nii sageli nagu kirjurähnid. Ohusignaaliks on eriti rõhutatud naer. Toit on samasugune nagu kirjurähnidel, ainult et roherähnile meeldivad sipelgad. Ta ründab metsas suuri sipelgapesi, lükates pesa katvad männiokkad nokaga 51 kõrvale ning näpsates sipelgad keelega. Sipelgaid otsides võib ta puudest kaugele minna. Rahvapärimus Pärast loomade loomist võtnud Vanataat nende värvimise käsile, värvides igaüht nii, kuidas keegi soovinud või kuidas kellelegi sobinud
annaabi.ee 
