·http://www.youtube.com/watch?v=ctJyu5ete6Y ·http://www.youtube.com/watch?v=jmQ8FWnM0fA&feature=related ·http://www.youtube.com/watch?v=WkGoG9g1QX4 ·http://www.youtube.com/watch?v=oHIVqAlV3ck Kasutatud kirjandus : ·http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hur%C3%B5hk ·http://meteo.physic.ut.ee/et/showdoc.php?did=10 ·http://miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/2ilm/elutuba/3-2-10paev.htm ·http://www.slideshare.net/vilve/hurhk-8173144 ·http://mehaanika8kl.wordpress.com/rohumisjoud-2/ohurohk/ ·http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/kliima/ohurohk.html ·http://web.zone.ee/funnelcloud/ohurohk.htm
Pierre Teilhard de Chardin (1921): biosfäär kui elusorganismide summa Vladimir I. Vernadski (1926): biosfäär kui geosfääride ühisosa, kus elu esineb ja on kunagi esinenud de Chardin, Vernadski & E. Le Roy (1947): noosfäär e inimese moistusega juhitav sfäär L.C. Cole (1958): okosfäär James Lovelock & Lynn Margulis (1979): Gaia hüpotees: biosfäär kui terviklik moistusega organism Maa atmosfaari koostis- 78% lämmastik, 21% hapnik, 0,93% argoon, 0,040% co2, 0,03% muu Ohurohk,selle mootmine ja vertikaalne gradient- rohk, mida avaldab ohk kogu atmosfäärisamba ulatuses pinnaühikule, moodetakse baromeetriga, keskmine temperatuuri langus ühe ühe kilomeetri kohta on 6,4 celsiust mida nim vertik.grad. Maa atmosfaari kihid ja nende seos ohutemperatuuri muutustega- troposfäär(temp langeb ühtlaselt), tropopause(temp püsib), stratosfäär(temp hakkab korguse kasvades järk-järgult tousma), stratopaus(temp püsib),
milles ohk valgub keskmest eemale(e. divergents). Õhu tousmisel kujuneb maapinnalahedases kihis valja tsuklonaalne keeris ja madalrohkkond. Niipea kui tsuklonaalne ohukeeris on moodustunud, kujunevad frondid ja tuupiline lainetsuklon on tekkinud. Tsuklon liigub mööda jugavoolu telge uldsuunaga kirdesse. · Troopilised tsuklonid, nende nimed erinevates maailmajagudes ning esinemisalad- Madalrohuala (labimoot ca 500 km), mis tekib troopilise sooja (ule +26°C) mere kohal ja mille keskmes on ohurohk eriti madal, esineb paduvihma Tugev baariline gradient pohjustab rajutuult, puhanguti ule 100 m/s Liigub idavoolus laane poole ja kaldub pooluste suunas, maismaal pohjustab tohutuid purustusi, uleujutust, mudavoole Taifuun, orkaan · Tornaadod, nende liigitamine ja esinemisalad kujutab enesest suhteliselt vaikest ohukeerist, kus ohk pöörlebumber vertikaalse telje tohutu kiirusega. Ta ilmub otsekui tume lehtrikujuline pilv, mis ripub alla runksajupilvest.
annaabi.ee 
