1. Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistest teguritest ohustatud. Bioloogilise ohuteguri rühmad Ohuklassidesse jaotamise aluseks on nende · ohtlikkus inimesele · kaitsevajadus ohuteguri eest I ohurühm 1. ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist 2. võivad põhjustada allergiat (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid). II ohurühm 1. ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist 2. võivad ohustada töötaja tervist 3. ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale 4
2. Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: · nakkushaigust · allergiat · mürgistust (toksiinidest) 3 Nakatumine võib toimuda: · kontaktülekandel (otsene, kaudne) · õhu kaudu (tolmuosakesed, aerosoolsed sülje- ja rögapiisad) · saastunud materjalidega (saastunud toidu, vee või instrumentidega) Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohuklassi ja ohuklassidesse jaotamise aluseks on nende: · ohtlikkus inimesele · kaitsevajadus ohuteguri eest Ohtlikkuse kriteeriumiks on: 1. tõenäosus kahjustada inimese tervist 2. haigestumise tõsidus (kas levib elanikkonna hulgas, põhjustades epideemiaid) 3. haigestumise ennetamise ja efektiivse ravi võimalikkus Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele: · 1. ohurühma ohutegurid 1.) teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist; 2.)
annaabi.ee 
