toodud ja kurja tõrjuvat metalli. Esimeseks oluliseks sündi tähistavaks pidustuseks oli katsikul Peale sündi käimine. Sama küla abielunaised tulid last vaatama ning tõid kindlasti kaasa süüa ja kingituse lapsele. Esimesed katsikulised ei tohtinud olla vaesed ega vanad, sest siis kasvas lapsest vaene inimene. Katsikul käidi niikaua kui sünnitanu (nn nurganaine) lamas ja see aeg võis kesta paarist päevast mõne nädalani. Lapse jaoks oli aeg sündimisest kuni ristimiseni kõige ohtuderohkem. Last ei jäetud kunagi üksi ja öö läbi põles tuli. Kurja silma jõu võttis ka hõbeasi lapse rinnal. Nimi pandi lapsele tavaliselt kas vanavanemate või lähedal asuva tähtpäeva järgi. Lapsele ei tohtinud panna isa või ema nime. Aitäh!
Esimesed katsikulised ei tohtinud olla vaesed ega vanad, sest siis kasvas lapsest vaene inimene. Heaks endeks peeti aga seda, kui katsikul käis palju inimesi- usuti, et see toob lapsele heldelt head õnne. Samuti usuti, et kui esimene külaline on jõukast perest, siis edeneb ka vastsündinu elu hästi. Katsikul käidi niikaua kui sünnitanu (nn. nurganaine) lamas ja see aeg võis kesta paarist päevast mõne nädalani. Lapse jaoks oli aeg sündimisest kuni ristimiseni kõige ohtuderohkem. Last ei jäetud kunagi üksi ja öö läbi põles tuli.[ 1, lk 40] [5] Kurja silma kartuses ei tohtinud katsikulised vastsündinut kiita. Usuti, et liigne kiitus toob lapsele ebaõnne või laps haigestub. 4. USKUMUSED VANARAHVALT 7 `'Kui keegi võtab üsna väikse lapse esimest korda sülle, tuleb Issameiet lugeda, siis kasvab laps hästi.'' - HELLENURME [ 6, lk 31]