Kreeka mütoloogia
gorgodena, hüdradena ja kimääridena, kuid need esimesed vaid selleks, et anda
kangelastele kuulsusesära. Seetõttu kutsutakse ka Herat sageli ,,veisesilmaks".
Kreeka mütoloogia koosneb suurelt osalt lugudest, mis jutustavad jumalatest,
kuid neid lugusid ei saa võtta kui kreeka piiblit, kreeka religiooni katekismust. Müüdid
kujutavad endas sageli teadust, mis tekkis sis, kui inimene püüdis esmakordselt
seletada kõike seda, mida nägi enese ümber. Kuid on olemas ohtsalt ka niisuguseid
müüte, mis ei seleta üldse midagi. Need lood kujutavad endast üksnes meelelahutust,
palasid, mida inimesed üksteisele pikkadel talveõhtutel jutustavad. ,,Pygmalionil ja
Galateia" lugu on üheks niisuguseks. Kuid neis teostes esineb ka religioon. Kindlasti
taustal, kuid ikkagi selgesti märgatvalt. Alates Homerosest ja lõpetades tragöödiate või
isegi hilisemate teostega, võib müütidest välja lugeda, mida inimolend oma jumalailt
vajab.
annaabi.ee 
