E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
pisikesed, peenikesed me oleme! Oi, oi, kui kauni karvaga ja lõbusa lõhnaga! Oi, oi!»
Ümberringi tõusid kõrged, toredad puud pilvede naabrusse, sealt jahutavat tuult ja kosutavat
vihma maha meelitades. Ja kui tuulehoog neist läbi kohises, siis hõõrusid nad heas tujus
oksi üksteise külge ja kähistasid lehtedega: «Ohoo, tohoo, tuuleõhuke, õõtsuta meid! Õõtsuta,
õõtsuta õrnasu, hellasti. Ooh, kui hea, ohohoh! Ohohohooooh!»
Vanamees oli sügav loodusetundja, kes metsa-rohtude parandavat väge kasutada mõistis.
Ta oli kaugel ümberringi vaese rahva arst, keda kui imetegijat austati. Tema ise ei salanud
ilmaski rohtude loomulikku arstimise jõudu ega püüdnud nõiakunstniku nime saada. Siiski
uskusid talu-pojad kindlasti, et ta üleloomulikke asju tunneb
34
ja vaimudega läbi käib ja austasid teda seda enam.
Niisugune mees oli Prohveti-Pärt, -- üks pimeda keskaja vähestest valgusekujudest.
VI
annaabi.ee 
