Tarbimisühiskonna diktatuur
reklaamiga ja paneb rohkem ostma, kui tarvis oleks. Teisest küljest on see aga
süsteem, mis kasvatab iseseisvat põlvkonda, et too praeguste täiskasvanute töö
ükskord üle võtaks.
Tarbimisühiskonda sulandumine toimub märkamatult. Kui laen, ehitamine, uus
auto ja puhkusereisid on seltskonnas muutunud üldisteks jututeemadeks, tundubki
endale ühel hetkel imelik, kui niisuguseid asju ette näidata ei ole. Kui sukelduda
ohjeldamatusse tarbimisse, võib inimene aga ühtäkki märgata, et tema ei juhi enam
asju, vaid asjad juhivad teda. Siis on edaspidi raske olla vaba isegi usulisteks
otsustusteks.
Tarbimisühiskonna vastu võitlemine on võitlus tuuleveskitega. Kui üldse
sekkuda ilmaruumi ürgsetesse asjadesse, siis tuleks kutsuda inimesi üles
kvaliteetsemalt ja mitmekesisemalt tarbima ning mitte unustama, et tarbida saab ka
vaimu, mitte ainult mateeriat.
annaabi.ee 
