4. VÄRVI MÕJU INIMESELE Oranz värvus muudab inimesed positiivsemaks ja aitab vabaneda hirmudest. Olles aktiivne ja pilkupüüdev, kasutatakse seda sageli reklaamides. Oranz toimib ergutavalt, aga suurtes kogustes võib mõjuda ka ärritavat ja rahutukstegevalt. Suurendab söögiisu. Oranz kehastab sõbralikke suhteid ta mõjub nagu seltskonna hing, kes on muretu, hea huumorisoonega, andestav ja kergesti unustav. Hästi sobib see värv seltskondlikule ja ohjeldamatule isikule, kellele meeldib rahva hulgas silma paista. Tööajal on see sobimatu värv, sest mõjub lapsemeelse, toretseva ja naiivsena. Kuid oranz aitab üle saada apaatiast, olles toeks raske kaotuse ja mure puhul. Vales kontekstis aga võib mõjuda labase ja pinnapealsena. Kellel enesetunne on närtsinud ja ilme kahvatu, sel ei tasu Oranzi abil reipamat välimust püüelda, kui endal on soov üksi olla. Oranz avaldab soodsat mõju seedehäirete ja neeruhaiguste korral
haritumad liikmed. CRJ-i arvates pidid eestlased senisest aktiivsemalt otsima koostööd Vene keskvõimudega. Energilise tegevuse tulemusel õnnestus CRJ-il lahkujate asemel seltsi arvukalt uusi liikmeid värvata ja nii lahkumine mõttetuks muuta. Rahvuslikku liikumist mõjutas ärevuse kasv kogu riigis. 1881. aastal tapeti keiser Aleksander II. Tartus toimunud rida süütamisi aeti rahvusliku liikumise kaela. Peterburi saksa leht nõudis lõpu tegemist eestlaste ,,metsikule ja ohjeldamatule agitatsioonile, mis taotleb vaid ohtlike kirgede õhutamist". 1881 osales CRJ juhtivalt nn. suurmärgukirja koostamisel. Eesti organisatsioonide delegatsioon andis selle üle Aleksander III-le. Eestlaste nõudmised äratasid Venemaal tähelepanu ja see suurendas saksa ringkondade pahameelt CRJ-i vastu veelgi. Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel. Jannsen leidis, et polevat õige lugeda teda vanameelsete hulka üksnes seetõttu, et ta ,,pääga vastu seina ei taha tükkida"