valemeid (6.3) ja (6.4) ja kasutades (1.4), saame ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn = |A|ij , i, j Nn . (6.5) Lugejal palume t~oestada, et kui kirjaldatud m~ottek¨ aigud viime l¨abi j-nda veeru jaoks, me saame a1i A1j + a2i A2j + . . . + ani Anj = |A|ij , i, j Nn . (6.6) Valemeid (6.5) ja (6.6) nimetakse determinantide teooria p~ ohivalemiteks. Teoreem 6.1. Iga regulaarne maatriks omab p¨ oo ¨rdmaatriksit. 44 T~ oestus. Me konstrueerime regulaarse maatriksi A abil teatava maatriksi, seej¨arel veendume, et ta rahuldab v~orrandeid (6.1). See u ¨tleb, et konstrueeritud maatriks on maatriksi A p¨ o¨ordmaatriks. T¨ahistame
3) ja (6.4) ja kasutades (1.4), saame ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn = |A|δij , ∀ i, j ∈ Nn . (6.5) Lugejal palume t˜oestada, et kui kirjaldatud m˜ottek¨ aigud viime l¨abi j-nda veeru jaoks, me saame a1i A1j + a2i A2j + . . . + ani Anj = |A|δij , ∀ i, j ∈ Nn . (6.6) Valemeid (6.5) ja (6.6) nimetakse determinantide teooria p˜ ohivalemiteks. Teoreem 6.1. Iga regulaarne maatriks omab p¨ oo ¨rdmaatriksit. 44 T˜ oestus. Me konstrueerime regulaarse maatriksi A abil teatava maatriksi, seej¨arel veendume, et ta rahuldab v˜orrandeid (6.1). See u ¨tleb, et konstrueeritud maatriks on maatriksi A p¨ o¨ordmaatriks. T¨ahistame
annaabi.ee 
