E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
«Leedulaste rö ovkäk tegi mulle
mineval suvel kahju, kuid hirmutas ka mu talupoegi nii, et nad nü ud hoolikamalt tö od
teevad. Tegin seda ka ise --sedaviisi jõdsin oma kahju peaaegu tasa teha ja arvan, et ses
asjas naabritest maha pole jä anud.»
45
Mõemad vaikisid veidi aega.
«Aga,» algas lossihära uuesti, «kas teile, noorele ja tulisele mehele, igavus kallale ei tiku,
kui te nii päv-pävalt üsipäni tooreste alamate hulgas peate tö otama? Ma mõlen, teie
tö ohimu ei võks kahaneda, kui noor naisuke õtul teie otsaesiselt mure ara musutaks.»
«See cn kül meelitav ettekujutus, aga . . . »
«Kas usute, noor. sõer, naisterahvas võb elu õtsvaks roosiaiaks muuta, kui tal süames
mitte just põine talv ei ela,-mis õsi käbib ning okastega ävardab.»
«Seda viimast tuleb karta.»
«Selle vastu on minul hea rohi teada. Niipea kui naisuke okkaid nätab, muutub mehike
kõaks jä apangaks