E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Komtuur ei saanud oma kõnet veel lõpetada, kui tema selja taga vali kära tõusis. See
tuli sellest, et Priidu arusaamatul viisil oma käed lahti oli saanud, nagu välk kõrval seisva
hobuse selga käranud ja metsa poole kihutanud.
«Võtke ta kinni!» müristas komtuur sulaste poole.
Kolm-neli meest kargasid hobuste selga ja kihutasid Priidule järele. Teistega tõttas
komtuur naaberküla poole, mille elanikkude üle niisamuti kohut pidi mõistetama. Munk
seoti ohelikuga kõige tugevama sõjamehe sadula külge ja võeti sel viisil kaasa.
Nuheldud Jõemäe küla mehed pugesid vaikselt igaüks oma hurtsikusse, kus naiste hale
ulgumine ja meeste võimetu vandumine veel kaua, kostis.
5
Sepp Villu oli oma kolme selliga kibedas töös, kui korraga üksik ratsaline tuhatnelja
sepapajast mööda kihutas.
«Eks mul ole tore hobune?» karjus Priidu --
154
sest tema see oli -- ilma peatamata mööda lennates. «Ärge ütelge, et mind nägite. Rüütlid
...»