Eesti XIX saj
Silmapaistev oli F.R. Faehlmanni roll. Tema eestvedamisel loodi
Õpetatud Eesti Selts. Teiseks loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe
organisatsiooni koostööl anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg".
Põhituumiku kujunevast rahvuslikust intelligentsist moodustasid rahvakoolide õpetajad.
Kiriklikud olud ja usuliikumised.
Vaimuelu oluliseks kujundajaks jäi luteri usu kirik. Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk.
Selle levitamisega loodeti tasalülitada ohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid.
Uue tõusulaine elas üle ka vennastekoguduste liikumine. Eestis oli ligi 150 vennastekoguduste
palvemaja 50 000 liikmega.
Harjumaal ja Järvamaal hakkas levima Maltsveti-liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Ta
oli mõjuka sõna ja julge esinemisega.
Vaimuelu edendamine koos majandusliku tõusuga lõi soodsad eeldused ühiskonna põhjalikuks
ümberkujundamiseks.
annaabi.ee 
