E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
ja avaldasid sellele omakorda väa suurt mõu. Bornhöe süniaastal 1862 oli
ilmunud «Kalevipoja» esimene rahvaväjaanne, mis esmakordselt rä akis rahvale muistsest
priiusest ja kangelaslikust võtlusest orjastajate-penirü utlite vastu. 1870. a. avaldas C, R.
Jakobson oma «Kolm isamaa kõet», mis balti parunite ja nende eestlastest käilaste
iseloomustuse jägi oli kui «tuletungal, mis Jakobson ilma sisse virutanud». Koidula
hõ oguvast patriotismitundest kantud isamaalaulud kõelesid sageli rahva võtlus- ja
kannatusrohkest minevikust. Ilmus rida demokraatliku põihoiakuga Eesti ajalugu
käitlevaid raamatuid ja kirjutisi ka teistelt autoritelt, süenes huvi kroonikaliste
algmaterjalide vastu.
Rahvusliku liikumise demokraatliku suuna esindajate pö ordumine feodalismivastases
võtluses, ajaloo poole on täesti mõstetav. Seni ilma ajaloota ja ajaloolise teadlikkuseta
annaabi.ee 
