E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
«Oota, ma tahan sinust ei-ülemise ara harjutada,» üises täi, temale tigeda pilguga
jäele vaadates.
Agnes oli neid sõu veel kuulnud.
Sestsaadik ei olnud Agnesel kloostris enam rahulikku päva. Täi toimetas tema kallal
«eiäaharjutamist
» kindla plaani jäele. Kiusamised ja nuhtlused sadasid kui rahe Agnese päe.
Ta . pidi oma armsakssaanud kambri maha jäma, lihtsasse nunnakongi elama asuma, esmalt
üel, kahel ja kolmel päval näalas vee ja leiva juures paastuma, üdistel sö ogiaegadel
üsipäni kivipõandal toitu võma, kuna teised lauas istusid; pea seati see võ teine nunn
tema juurde, kes talle päval ega ö ol rahu ei andnud, teda ütepuhku manitses, temale sada
korda üt ja sedasama palvet ette luges; pea jäti teda jäle näalate kaupa ainuüsi ja keelati
kõgile ara temaga sõa rä akimast. Ainult abtiss küis igal laupäva õtul: «Kas üled?» -- ja
Agnes kostis iga pii-namise-näala lõul muutmata kangekaelsusega: «Ei!»
annaabi.ee 
