Ülemiste järv, referaat
Neljas valitseja rooghein kasvab kaldavees 0,22 meetri sügavusel omaette tukkadena,
külgnedes pilliroo või järvkaislaga ning moodustades nendega vahel ühiskooslusi. Mõnel
juhul on rooghein ainus helofüüt, temast järve poole jäävad kas kirburohu või penikeelte
laigud. Rohkesti on roogheina tukkasid järve kirdeosas, eriti saarega eraldatud lahes.
Penikeele liikidest on sagedamad läikpenikeel ja kaeluspenikeel. Tüüpilise läikpenikeele
kõrval on ka ogatipuliste lehtedega vormi (f. acuminatus). Penikeeled on rohkem levinud
järve põhjapoolses osas.
Suurtaimestikul on oluline osa järve ökosüsteemis. Taimed eritavad fotosünteesil vette
hapnikku, aga ka lahustunud mineraal ja orgaanilisi aineid, sealhulgas ensüüme, mis
aitavad kaasa lagunemisprotsessidele veekogus. Taimestikul leiavad elupaiga ja
kinnitumiskoha paljud mikroorganismid, aga ka algloomad, vähilaadsed, teatud
putukaliigid
annaabi.ee 
