Leht, vili, õis ja seeme
amphibium) ja maismaal (f.
terrestre) kasvavad vormid. Esimese lehed on karvadeta, maismaavormil aga tihedalt karvased.
Kserofüütide mesofüll koosneb harilikult ühesuguse ehitusega võrdlemisi tihedalt asetunud rakkudest, selgelt eristunud
sammaskude esineb harva. Kserofüütide mesofüllis leidub suhteliselt rohkem tugikudet, mis muudab lehe jäigaks. Seda
nähtust nimetatakse sklerofülliaks (näiteks rand-ogaputkel -- Eryngium maritimum). Kserofüütidele on iseloomulik
juhtkimbust kahele poole ulatuv sklerenhüümsammas.
Okkad on tugevasti muundunud, kseromorfse ehitusega lehed. Läbilõikes on need kaarjad, rombjad või lamedad.
Epidermirakkude paksenenud kestad on väljaspoolt kutiniseerunud.
Epidermi all asub sklerenhüümist või põhikoelistest rakkudest koosnev hüpoderm, mis vähendab kutikulaarset
transpiratsiooni. Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites
annaabi.ee 
